Nädal 4: Eesti infoühiskonna arengukava 2020

Praeguseks hetkeks on kõige paremini realiseerunud visioonipunkt Eesti infoühiskonna arengukavast e-residentsuse pakkumine [1]. 2014. aastal loodud e-residentsus on isikustaatus, mis annab teiste riikide kodanikele võimaluse turvaliselt kasutada Eesti riigi e-teenuseid. Hetkeseisuga on elab e-residente 173 erinevas riigis ning virtuaalne ID-kaart on taskus enam kui 73 000 inimesel [2]. E-residentsus on saanud üheks Eesti riigi visiitkaardiks, mis meelitab ettevõtlike inimesi end Eestiga siduma, üle kogu maailma. 

Kõige vähem realiseerunud visioonipunktiks võib pidada elujõulise Eesti kultuuriga seotud punkte [1]. Nii Eesti kultuuripärandi kättesaadavuse kui ka Eesti keele arengu kohta digitaalses maailmas on jäänud areng pigem tagasihoidlikuks. 2015. aastal avaldatud ajalehe Sirp artiklis tõi autor Ülo Pikkov välja, et ühelgi Eesti muuseumil pole arvestatavat virtuaalgaleriid [3]. Tuleb tõdeda, et ka praeguseks hetkeks ei ole olukord väga palju paranenud ning seetõttu on jäänud arengukavas sõnastatud punkt pigem saavutamata.


Allikad:

[1]https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

[2]https://e-resident.gov.ee/eesti/

[3]https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/e-residentsus-ja-eesti-virtuaalne-kultuuriruum/



Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Nädal 8: Milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"?

 Kõige enam võiks "proffi" eristada sama eriala "käsitöölisest" soov ennast pidevalt arendada, olla kursis uute suundade, ideede ning avastustega ja leida viise kuidas ennast järjepidevalt täiendada. Kõik valdkonnad arenevad pidevalt, mõni kiiremini ning mõni natukene aeglasemalt. Leian, et valdkonna "proffiks" võib pidada inimest, kes omab piisavalt oma valdkonna teadmisi, kuid soovib ennast pidevalt täienda ning omandada uusi oskusi.
Read more

Nädal 11: tarkvara arendus- ja ärimudel

 Arendusmudel: Arendusmudelina tooksin välja sammsammulise mudeli, mille puhul kasutatakse korduvat arendust ning lõpptulemus saavutatakse siis, kui kõik nõuded on täidetud. Sellist arendusmudelit kasutavad minu hinnangul näiteks veebipoed, sest esialgu on oluline algne ning lihtsustatud veebileht kasutajatele valmis saada ning seejärel vastavalt klientide tagasisidele seda muuta ning täiendada. Ärimudel: Ärimudeli näitena tooksin välja juba varasemas blogipostituses mainitud ettevõtte Veriff ja nende pakutava teenuse, mis minu hinnangul läheb tarkvara kui teenus mudeli alla. Teistel ettevõtetel on võimalik osta teenust, mis aitab neil tegeleda isikusamasuse tuvastamisega. 
Read more

Nädal 10: Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO

 Eric S. Raymondi kirjutatud "How to become a hacker" annab sisuka ülevaate sellest, millised väärtused ja oskused peaksid olema ühe häkkeri elus olulisel kohal. Oluline on ära mainida, et "häkkeriteks" ei peeta inimesi, kelle ainuke soov ja eesmärk on teiste inimeste arvutitesse sissemurdmine, neid kutsutakse "kräkkeriteks" [1]. Raymond tõi oma kirjutises välja väga olulise erinevuse, mis aitab neil kahel vahet teha: häkkerid teevad asju, aga kräkkerid lõhuvad neid. Leian, et see lihtne, kuid oluline võrdlus loob selgema pildi ning aitab häkkerite kultuuri paremini mõista. Teksti lugedes jäi mulle kõige rohkem silma punkt, mis rõhutas, et oluline on õppida väga palju erinevaid programmeerimiskeeli ning läbi selle õppida mõtlema programmeerimisprobleemidest üldisemalt. Lisaks on autor välja toonud tähtsamad häkkerikeeled, mille õppimine on tulevasele häkkerile oluline. Allikad: [1]  "Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO)",  https://www.kakupesa.n...
Read more